Elu on lihtne

Suurem osa inimkonnast ei tea, kuidas elada. Küsitakse endast "targematelt".  Jälgitakse mingeid väliseid juhiseid. Ei teata, kuidas istuda, astuda, hingata, magada, suhelda, haiguseid ravida...  Ning kõige suurem küsimus, mida süüa ja kui palju??? Toitumine on muutunud probleemiks. Ometigi peaks see tulema meil loomulikult, instinktiivselt. Aga meie maailmas instinktiivsus tähendab ju lollust. Kui sa ei kasuta oma pead mõtlemiseks, ei jälgi autoriteetide soovitusi ja ei võta tõsiselt teadlaste uurimusi, siis oled ju rumal. Sind tõmmatakse kohe häbiposti, kui julged tunnistada, et oled oma otsuse võtnud vastu intuitiivselt.
Mulle tundub, et meid on tehtud lolliks. Meile näidatakse mingeid keerulisi tabeleid ja arvutuste jadasid, ning öeldakse, et see on tõde. Kellel rohkem raha ja võimu, on rohkem võimalusi ka oma "tõe" levitamiseks. Jäetakse mulje, et elu on jube keeruline ja inimene ise on liiga rumal, et sellega hakkama saada. Aga teadus teab kõike, mis sest et see ei suuda arvesatada kunagi terviklikku pilti. Võetakse mingi väike osa tervikust ja uuritakse aga see ei anna ju meile mingit vastust.
Iga järgnev väljastpoolt tulev juhis sinu elule viib sind kaugemale sinust endast, oma olemusest. Looduses toimib kõik alati loomulikult. Loomad ja taimed looduses teavad täpselt, kuidas elada, mida süüa, kuidas laste eest hoolitseda, aga meie inimesed, kes tõstame ennast loodusest kõrgemale ja võtame õiguse looduse eest otsustada, loodust reguleerida, kõige "targemad" olendid planeedil Maa, ja elada ei oska. Saame küll kuidagi moodi hakkama aga kui inimene ei tea enam, mis kõlbab söögiks ja mis mitte, kui ta ei oska seda tunnetada, siis see tähendab, et me oleme sõltuvuses süsteemist. Meid ümbritsevad nähtamatud trellid ja meid nuumatakse erinevate organisatsioonide poolt, kes meie pealt teenivad niipalju kui meist igaüks välja veab. Antud olukorras oleksime looduses määratud hukule.
Tuleb leida endas see vägi, mis tõmbab välja mugavusstsoonist, mida pakub meile kaasaegne ühiskond. Ma tean, et jube lihtne on elada, kui meie eest kõik ära otsustatakse ja korraldatakse ning meie läheme lihtsalt vooluga kaasa. Aga tegelikult meile ei meeldi see suund, kuhu see vool meid kannab. Meil on õigus palju täisväärtuslikumale elule. Tuleb saavutada kontakt oma sisemusega. Tuleb taastada oma intuitiivsus ja seda usaldada. See on meile ellujäämiseks vajalik. Me peame õppima seda kasutama ja usaldama. Nii saame välja astuda sellest süsteemist ja kogeda, et elu ja elamine on lihtne ja tuleb loomulikult. Ning kõik need, kes on seda juba taibanud, peaksid aitama ka teisi. Nii saame luua uue ja täisväärtuslikuma ühiskonna, mis teenib meid kõiki.