Loomulik, lihtne, jumalik elu.

Toortoit on üks osa minu elust, mis kujunemas üha loomulikumaks. Mis võiks olla veel loomulikum kui võtta puuotsast küps õun ja süüa seda just sellisena nagu see on. Nii imeliselt lihtne, loomulik, jumalik.
Toortoit on aidanud puhastada mul keha ja mõtteid. Kuid toitumine on vaid osa mu elust. Sama lihtne ja loomulik peaks olema ka kõik muu. Ma püüdlen pidevalt selle poole, et mu elus oleks kõik võimalikult loomulik, jumalik, lihtne. Mulle meeldib elada vabalt, mõelda vähem, nautida rohkem. Ma naudin kulgemist kergelt meditatiivses seisundis, tehes asju, mis panevad mu hinge helisema. Ma püüdlen pidevalt selle poole, et lasta oma vaimul saavutada kontroll keha üle.
Usun, et just see vabaks laskmine on saanud enamikele toortoitlastele suureks komistuskiviks. See tekitab suurt ärevust, rahutust, tühjustunnet, mille rahuldamiseks minnakse kööki midagi otsima. Tundub, et midagi on puudu ja otsitakse lahendust toiduga. Aga toortoit on nii kerge, see ei suru seda tunnet maha. Ja nii ollaksegi kimpus senikaua kuni lastakse ennast vabaks ja hakatakse kuulama, mida vaim tegelikult ihkab.
Olen toortoitudes leidnud endale palju uusi huvisid. Mulle meedib lapsega mängida, tantsida, laulda, kirjutada, jalutada looduses, tegeleda akrobaatikaga, kasvatada ise toitu, maalida, joonistada. Selle kõigega olen ma asendanud oma tühjustunde. Ilmselt tuleb mul väikene inventuur varsti teha :D Aga nii lihtne see ongi. Tuleb astuda välja mugavusstsoonist ja hakata elama ning elust rõõmu tundma.
Minu laps on mulle suurimaks õpetajaks sellessuhtes!