Astume uude maailma!

Teiste eludesse oma nina toppida ei tohi. Tuleb austada nende valikuid. Aga kust maalt jookseb piir? Kus lõppeb teiste elu ja algab minu oma? Me oleme kõik omavahel nii tihedalt seotud. Teiste valikud lähevad mulle väga korda, sest need mõjutavad ju ka minu maailma, kus ma elan.
Ma ei suuda leppida, et seda maailma toidetakse kurjusega. Nii rakse on seda kõike pealt vaadata, kuidas lollusest tehakse liiga teistele. Arvatakse, et ilma julmuseta see maailm ei toimiks. Ei nähta tegute ja tagajärgede seotust. Ei hoolita ei endast ega teistest. Kas ma pean vaikides seda pealt vaatama?
Kas ma pean leppima ning omaette kodus nutma, sest mulle teeb haiget see, kuidas inimkond suhtub loomadesse. Kas mul ei ole tõesti õigust öelda: "Lõpeta see liha söömine!? See toob häda nii sulle kui ka kogu loodusele." Liha söömine on vaid üks probleem tuhandetest.... Liiga palju on julmust selles maailmas.
Ma jälgin seda kõike vaikselt kõrvalt. Aga kas see on aus minu enda suhtes? Ma surun ennast alla ja ka see ei mõju mulle hästi. Kuidas väljuda sellest suletud ringist?
Lahendus on lihtne! Ma lihtsalt astunud sellest süsteemist välja! Ma ei toida seda enam oma energiaga. Las nad seal maaldevad ja tasakaalustavad oma karmasid. Eks igaüks, kes seda süsteemi toidab, maksab oma hinda. See on nende omavaheline mäng.
Ma eraldan ennast sellest maailmast ja astun uude, ilma julmuseta maailma ning kingin oma energia sellele. Siin, minu maailmas, ei pea elamiseks teistele liiga tegema. Ei pea millegi ees hirmu tundma. Tegelikult ma elangi juba selles maailmas, siin on palju teisigi ja ootan ka Sind siia. Ma usun, et inimesed kõik järk-järgult tulevad kunagi siia, sest siin on hea, rahulik ja õnnelik olla. Me näitame seda neile! Oleme eeskujuks! Vana maailm hääbub vaikselt ning uus muutub aina enam reaalsemaks.

https://abstract.desktopnexus.com/get/1350302/?t=aavd4ma12ikgnur3nh1e3i8ku75731654d2ee75