Olen viimasel ajal hakanud armastama igat päeva ja hetke, igat ilma,  igat päikesekiirt ja ka vihmapiiska. Igal päeval ja ööl on meile midagi pakkuda. Ei ole olemas halba ilma ega koledat ilma. Igal ilmal on oma võlu.
Mulle tundub, et need tormised päevad kutsusid esile paljudes suuri puhastuslikke protsesse. Näen, kuidas inimesed on ümberringi "haiged". Paljude jaoks on köha, nohu, oksendamine, palavik, kõhulahtisus haigus kuid minu jaoks tähendab see puhastumist. Kindlasti on siin mõjutamas ka tähtede seis, mis seda hetkel soodustab.
Kuid eilne päev oli lihtsalt võrratult täis päikest. Ma ei oleks osanud seda sellisel tasemel nautida kui sellele poleks eelnenud tormilised päevad. Eilne päev justkui laadis mind pärast väsitavat puhastumist, et jäksaks jälle minna edasi selles pimeduses, mis suunab mind vaatama ikka enda sisse sügavamale